Eurooplased on kellakeeramise vastu kogunud miljoneid hääli. Kõige järjekindlam kellakeeraja ei tule aga Brüsselist ega Toompealt, vaid tema saabub igal reedel.
Me keerame kella kaks korda aastas – ülejäänud aja keerab kell meid. Ja needsamad kaks korda aastas on tekitanud Euroopas rohkem pahameelt kui peaaegu ükski teine ajakorralduse küsimus. Soomes kogus kellakeeramise lõpetamist nõudnud rahvaalgatus üle 70 000 allkirja (Kansalaisaloite, 2017). Euroopa Komisjon küsis seepeale kõigi eurooplaste arvamust ja sai 4,6 miljonit vastust – 84% soovis kellakeeramisest loobuda (Euroopa Komisjon, 2018).
Ometi nihutab meie enda tavaline nädalavahetus magamise aega tihti rohkem kui tunni võrra ja mitte kaks korda aastas, vaid kaks korda igal nädalal: reedel ühte pidi, pühapäeval teistpidi.
Teadlastel on sellele nihkele isegi nimi — sotsiaalne jetlag, tunne, nagu oleks nädalavahetusel käidud ära naaberajavööndis (Wittmann jt, 2006).
Miks me omaenda iganädalasi nihkeid tähelegi ei pane? Üks põhjus peitub mõõdupuus. Levinud arusaam ütleb, et loeb ainult tundide arv: kui magad piisavalt, vajadusel nädalavahetusel järele, on kellaajad maitseasi. See arusaam on mugav – tunde on lihtne lugeda ja kaheksat lihtne meelde jätta. Kas siis tõesti on nii, et kui magamise kestus on sama, siis ajastuse kõikumine ei ole määrav?
Sissejuhatuseks – mis on magamise regulaarsus ja miks seda ühe öö pealt ei näe?
Kujuta ette kaht inimest, kes mõlemad magavad seitse tundi. Ühel algab öö igal õhtul üheteistkümne paiku, teisel kord kell kümme, kord alles kesköö järel. Kestus on sama, muster täiesti erinev. Sellel erinevusel on nimi: magamise regulaarsus ehk siis see, kui sarnased on ööd omavahel. Une kestuse saab teada ühe ööga; regulaarsuse nägemiseks on vaja tervet ööde jada. Võib-olla just seepärast sai tundide arvust magamise avalik mõõdupuu: seda oli lihtne küsida ja vastata. Regulaarsus aga püsis varjus, kuni randmeandurid muutsid paljude ööde mõõtmise ja jälgimise igapäevaseks.
Ükski öö üksinda ei saa olla regulaarne ega ebaregulaarne – regulaarsust saab mõõta alles mitmete ööde järel.
Mida näitas 60 000 inimese nädal?
Kõige suuremas une regulaarsust jälginud uuringus kandis üle 60 000 inimese nädala jooksul randmel liikumisandurit ning igaühe kohta arvutati magamise regulaarsuse indeks – arv, mis näitab, kui sarnased olid ta ööd omavahel (Windred jt, 2024). Korrapärasem magamine käis käsikäes paremate tervisenäitajatega ja mõnes võrdluses oli regulaarsus tulemustega isegi tugevamini seotud kui magamise kestus. Enne järeldusi tasub aga ka vaadata, keda ja mida uuriti. See uuring vaatas suremust, mitte enesetunnet; mõõtmine kestis ühe nädala; osalejad olid keskmiselt üle 60-aastased. Ja nagu vaatlusuuringud ikka, näitab see kaasnevust, mitte põhjust.
Magamise regulaarsus ja meeleolu.
Meeleoluga seob magamise kõikumise otsesemalt uuring, kus 580 noorukit kandsid umbes nädala liikumisandurit ja hindasid iga päev oma meeleolu. Need, kelle magamine nädala lõikes rohkem kõikus, raporteerisid keskmiselt madalamat positiivset meeleolu (Mathew jt, 2023). Aga ka siin uuringus oli seos väike, pigem kerge kalle kui reegel ja erandeid jagus.
Tähele tasub panna ka seda, et mida see võrdlus võrdleb: inimesi omavahel. See ei ütle veel, mis juhtub ühe ja sama inimese sees, kui tema enda ööd kõiguvad. See, mis eristab inimesi üksteisest, ei pruugi olla sama, mis eristab sinu enda öid.
Ühe inimese ööde tasandil on pilt alles hõre.
Sama inimese ööde kohta teab teadus veel vähe. Kõige lähemale jõuab 28-ööpäevane päevikuuuring 205 noorukiga: ööd, mis erinesid nooruki enda tavapärasest, käisid koos järgmise päeva madalama erksuse ja suurema väsimusega (Shen jt, 2024).
Väsimus ei ole veel meeleolu, ja seda vahet tasub hoida: magamise regulaarsus paistab olevat omaette mõõde, aga selle seos igapäevase enesetundega on alles kaardistamisel. Uuringud viitavad küll suunale aga mitte valmis vastusele.
Sinu enda nädal.
Need uuringud küsisid inimeste kohta üldiselt – suurte rühmade keskmistena. Sinu enda ööd on omaette küsimus, millele ükski neist otse ei vasta: kas reede ja pühapäev nihutavad sind eri suundades, või on igal ööl oma nägu?
Kestus elab ühes öös. Regulaarsus tekib alles ööde vahel. See on mõte, mida tasub kaasa võtta iga kord, kui mõni pealkiri magamisest midagi kuulutab.
Jälgi ise ennasta ja märka, mis kella paiku sinu ööd sel nädalal algavad ja lõpevad ja kas nädalavahetus keerab kella ka sinu kodus.