Autor: Robert Reiman, psühholoog
1978. aastal kirjutas Arvo Pärt teose “Peegel peeglis” – see oli üks viimaseid teoseid enne kodumaalt lahkumist. Meloodia astub selles teoses oma kesknoodilt üha kaugemale ja tuleb ikka tagasi: iga seik lisab ühe noodi, tekitades lõputuna näiva kontiinumi – sarnaselt meie südametele, löök löögi järel. Kogu teose ülesehitus järgib ranget valemit, kus ükski noot pole jäetud juhuse hooleks.
Iga minek-tulek vajab vahepealset pausi. Pärdi selline vaikuse kasutus tõstab nootide väärtust – sarnaselt kogemustele, kus millegi puudumine näitab, kui väärtuslik oli selle olemasolu.
Meie südamed loovad väärtust nootideta – igal löögivahel on oma tavapärane pikkus ja iga paus kaldub sellest pisut kõrvale. Pulss loeb lööke; HRV loeb seda, mis jääb nende vahele – mõõtes ja luues väärtust millestki, mida tegelikult ei ole .. või ehk siiski on .. ?
Mida ütleb teaduskirjandus
Tänapäeva HRV sai alguse sünnitusmajast. 1960ndatel jälgisid Yale’i ülikooli arstid sünnituse ajal hellasid südamelööke paberi lindilt – seda lubavat kontiinumi, mis oli vaevu jõudnud oma esimesi noote luua. Kõige varasem märk peagi saabuvast lõpust ei olnud südamelöökide kiirus ega ka aeglus. Need olid hetked, mil pausid muutusid liiga sarnaseks (Hon & Lee, 1963).
Just nii, poeetilisest kaunist-karmist kohast, sündis tänapäevane HRV – algusest ja varajasest lõpust, olles veel väga kaugel randmel istuvast argipäevasest andmete kogujast, mis täheldab stressi, enesetunnet, väsimust, haigestumist ja palju muud – aga just sellest sai alguse mõte, et pausid ise väärivad mõõtmist, nagu vaikus väärib kuulamist.
Enesetundeni jõudis mõõdik alles palju hiljem. Vahepealsed aastakümned kulusid inimeste omavahelisele võrdlemisele: kellel on HRV madalam, kellel kõrgem ja mis sellega kaasas käib. Seosed on enamasti nõrgad, aga neid on palju.
Kõrge HRV
- Liikumine — Kõrgem HRV seostub regulaarse treeninguga (Amekran & El Hangouche, 2024).
- Enesekontroll — Kõrgem HRV seostub parema tähelepanu- ja emotsioonide juhtimisega (Holzman & Bridgett, 2017).
- Sotsiaalne võrgustik — Kõrgem HRV seostub tunnetatud sotsiaalse toega (Goodyke jt, 2022).
- Heaolu — Kõrgem HRV seostub rõõmsameelsema ja rahulikuma enesetundega (Geisler jt, 2010).
Madal HRV
- Stress — Madalam HRV seostub stressiga (Kim jt, 2018).
- Unepuudus — Madalam HRV seostub unepuudusega (Zhang jt, 2025).
- Haigestumine — Madalam HRV seostub läheneva haigestumisega, mõnikord juba mõni päev enne esimesi sümptomeid (Natarajan jt, 2020).
- Süda — Madalam HRV seostub suurema südame-veresoonkonna haiguste riskiga (Hillebrand jt, 2013).
- Suremus — Madalam HRV seostub kõrgema suremusega (Jarczok jt, 2022).
- Depressioon — Madalam HRV seostub depressiooniga (Koch jt, 2019).
- Ärevus — Madalam HRV seostub ärevushäiretega (Chalmers jt, 2014).
Nimekiri on pikk, aga see ei tähenda, et HRV mõõdaks paljut. Tegelikult ta mõõdab ühte asja, mis on seotud paljuga. Iga löögivahe sünnib autonoomse närvisüsteemi tööst, mis reguleerib nii und, taastumist kui ka reageerimist ohule. Just seetõttu nimetatakse HRV-d transdiagnostiliseks mõõdikuks (Beauchaine & Thayer, 2015): ta on tundlik, kuid mitte spetsiifiline. See viitab, et midagi on teisiti, ent ei tähelda, mis see võiks olla. Sama madal näit võib tulla kehvast ööst, algavast külmetusest või eelmise õhtu klaasist veinist. Nimekirja pikkus ei ole loetelu ohtudest – see näitab, kui vähe üks number üksinda öelda oskab.
Kuuskümmend aastat hiljem on seesama mõõdik paberilindilt meie randmele jõudnud. Sünnitustoast argiellu ja hilisemates uuringutes otsiti sellega erinevust inimeste vahel.
Sinu Mentasticu uuringu andmed vastavad hoopis kolmandale küsimusele: Kas Sinu HRV on seotud ka Sinu heaoluga?
KASUTATUD KIRJANDUS
Amekran, Y., & El Hangouche, A. J. (2024). Effects of exercise training on heart rate variability in healthy adults: A systematic review and meta-analysis of randomized controlled trials. Cureus, 16(6), e62465. https://doi.org/10.7759/cureus.62465
Beauchaine & Thayer to Kasutatud kirjandus: Beauchaine, T. P., & Thayer, J. F. (2015). International Journal of Psychophysiology, 98. https://doi.org/10.1016/j.ijpsycho.2015.08.004
Chalmers, J. A., Quintana, D. S., Abbott, M. J.-A., & Kemp, A. H. (2014). Anxiety disorders are associated with reduced heart rate variability: A meta-analysis. Frontiers in Psychiatry, 5, 80. https://doi.org/10.3389/fpsyt.2014.00080
Geisler, F. C. M., Vennewald, N., Kubiak, T., & Weber, H. (2010). The impact of heart rate variability on subjective well-being is mediated by emotion regulation. Personality and Individual Differences, 49(7), 723–728. https://doi.org/10.1016/j.paid.2010.06.015
Goodyke, M. P., Hershberger, P. E., Bronas, U. G., & Dunn, S. L. (2022). Perceived social support and heart rate variability: An integrative review. Western Journal of Nursing Research, 44(11), 1057–1067. https://doi.org/10.1177/01939459211028908
Hillebrand, S., Gast, K. B., de Mutsert, R., Swenne, C. A., Jukema, J. W., Middeldorp, S., Rosendaal, F. R., & Dekkers, O. M. (2013). Heart rate variability and first cardiovascular event in populations without known cardiovascular disease: Meta-analysis and dose–response meta-regression. Europace, 15(5), 742–749. https://doi.org/10.1093/europace/eus341
Holzman, J. B., & Bridgett, D. J. (2017). Heart rate variability indices as bio-markers of top-down self-regulatory mechanisms: A meta-analytic review. Neuroscience & Biobehavioral Reviews, 74, 233–255. https://doi.org/10.1016/j.neubiorev.2016.12.032
Hon, E. H., & Lee, S. T. (1963). Electronic evaluation of the fetal heart rate. VIII. Patterns preceding fetal death, further observations. American Journal of Obstetrics and Gynecology, 87, 814–826. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14085784
Jarczok, M. N., Weimer, K., Braun, C., Williams, D. P., Thayer, J. F., Gündel, H. O., & Balint, E. M. (2022). Heart rate variability in the prediction of mortality: A systematic review and meta-analysis of healthy and patient populations. Neuroscience & Biobehavioral Reviews, 143, 104907. https://doi.org/10.1016/j.neubiorev.2022.104907
Kim, H.-G., Cheon, E.-J., Bai, D.-S., Lee, Y. H., & Koo, B.-H. (2018). Stress and heart rate variability: A meta-analysis and review of the literature. Psychiatry Investigation, 15(3), 235–245. https://doi.org/10.30773/pi.2017.08.17
Koch, C., Wilhelm, M., Salzmann, S., Rief, W., & Euteneuer, F. (2019). A meta-analysis of heart rate variability in major depression. Psychological Medicine, 49(12), 1948–1957. https://doi.org/10.1017/S0033291719001351
Natarajan, A., Su, H.-W., & Heneghan, C. (2020). Assessment of physiological signs associated with COVID-19 measured using wearable devices. npj Digital Medicine, 3, 156. https://doi.org/10.1038/s41746-020-00363-7
Zhang, Y., Niu, X., Ma, R., Wei, Y., Zhang, J., & Du, X. (2025). Effects of sleep deprivation on heart rate variability: A systematic review and meta-analysis. Frontiers in Neurology, 16, 1556784. https://doi.org/10.3389/fneur.2025.1556784