Kuidas arstiõe salajane pulsiloendus sai teaduse mõõdupuuks
Mõista-mõista, mis see on? Ta tuli sinuga ilmale ja lahkub sinuga koos. Elus käib ta sinust sisse ja välja. Elust lahkudes aga läheb ta üles või alla – ometi pole sa teda kordagi näinud. Millega ja mis tegevusega on tegu?
Meie emade keeles on “hing” ja “hingamine” samast juurest – sama asi kahes vormis, üks nimisõna, teine tegusõna. Ja kui sa praegu, seda lugedes, tabasid, et pead tüütult ja teadlikult hingama, siis ma soovin vabandust paluda ja tõdeda, et ka see möödub ning juhtida tähelepanu sellele, et oma nina mitte nägemine on näiliselt palju keerukam ülesanne kui teadlikult mitte hingata.
Ometi on just see teadlasi hingamise uurimisel vaevanud – kuidas mõõta midagi, mis tähelepanu pööramisest juba muutuma hakkab nagu Schrödingeri kass, kes vaatluselt sõltuvalt hingab või hinge heidab.
Just seepärast on hingamissagedus imelik mõõdik. Number, mis tähendab midagi ainult siis, kui sa parasjagu ei tea, et seda mõõdetakse.
Kuidas hingamist mõõta ja miks võiks sellest kasu olla?
Meditsiinis on hingamise lugemiseks vana võte: õde hoiab sõrmi patsiendi randmel, näiliselt pulssi lugedes ja loeb tegelikult hingetõmbeid. Seda sellepärast, et teadmine, et hingamist jälgitakse, muudab hingamist ennast (Hill jt, 2018).
Sinu isikliku une jälgimisel lahendab sama mure magamine. Seade loeb hingamist öösel, mil tähelepanu on kehvematel või magusamatel unenägudel ning kui sa oleks Schrödingeri kass, siis me piiluks kasti vaid siis, kui sa mõnusalt juba prr-õõnaksid teki kaisus.
Magamise ajal on hingamissagedus üllatavalt püsiv. Sinu enda hingamissagedus püsib ööst öösse peaaegu samana, see kõigub alla kümendiku hingetõmbe võrra minutis. Erinevate inimeste vahelised erinevused on aga suured (Toften jt, 2022; Natarajan jt, 2021). Nii tekib igaühel oma tavapärane rütm – võrdluspunkt, mille kõrvalekalded kõnelevad rohkem kui number ise.
Mida ütlevad uuringud
Ärkvel inimesi laborites uurides on leitud, et :
kiirem hingamine võib viidata
- Vaimsele pingutusele – nõudlik mõttetöö seostub kiirema hingamisega (Grassmann jt, 2016).
- Ärevusele – kõrgem ärevus seostub kiirema hingamisega vaimse pinge ajal (väikesed laboriuuringud; Masaoka & Homma, 1997).
aeglasem hingamine võib viidata
- Meditatsiooni seisundile – pikaajaline meditatsioonipraktika seostub aeglasema puhkeoleku hingamisega (Karunarathne jt, 2024).
- Heaolule – aeglasem puhkeoleku hingamine seostub kõrgema heaoluga (Kral jt, 2023).
Öösel, magavatelt inimestelt mõõdetuna on leitud, et kiirem öine hingamine võib viidata
- Stressile – kiirem öine hingamine seostub suurema tajutud stressiga (Bloomfield jt, 2024).
- Haigestuminsele – öise hingamissageduse tõus seostub algava haigestumisega, mõnikord enne esimesi sümptomeid (Natarajan jt, 2021).
- Suremusele – kiirem öine hingamine seostub vanemaealistel kõrgema suremusega (Baumert jt, 2019).
- Vanusele – lõrgem iga seostub pisut aeglasema öise hingamisega (Natarajan jt, 2021).
Mida siit siis järeldada
Nimekirjad võivad jäta mulje, et kiirem hingamine tähistab halba. Tegelikult hingamine iseseisvalt seda aga ei tee, viidates lihtsustatult ja üldistatult vaid erutuse määrale, jättes põhjused veel lahtiseks. Näiteks, hirm ja elevus näivalt hingavalt väga sarnaselt (Boiten jt, 1994).
Igapäevaelus võib kiirenenud hingamine käia hoopis rõõmuga käsikäes: nädalapikkuses uuringus, millest võtsid osa ka alles depressioonist taastuvad osalejad, ennustas sama inimese elavnenud hingamine kõrge erutusega positiivse meeleolu tõusu umbes pool tundi hiljem (Minns jt, 2026). Ise isiklikult ja ehk ka Sina oskad meenutustest täheldada, kuidas armastus või silmarõõm kohvikus võib täpselt sama hingetuks võtta kui hirm või karu metsas.
Sedasama, mida õde rannet hoides tegi, teevad nüüd meie seadmed igal ööl. Ehkki teinekord võib mõni patsient õele küll magusalt kurta, et puhtalt tema nägemine viib südametöö ja hingamise sageduse paigast.
Meie Mentasticu uuring esitab hoopis teistsuguse küsimuse: Kas Sinu öine hingamissagedus on ka seotud Sinu meeleoluga?