Eelmises blogipostituses kirjutasime, kuidas meie enesetunne muutub ühe päeva jooksul. Aga inimesel pole ainult ööpäevarütm. Me elame ka nädalate kaupa: viis päeva tööd või kooli, siis nädalavahetus, siis esmaspäev ja kõik algab uuesti. Kas ka meie keha ja enesetunne õpivad seda rütmi tundma?
Esmapilgul tundub, et esmaspäeval on halb maine põhjusega. Üks põnevamaid näiteid pärineb Saksamaalt, kus kuue aasta jooksul jälgiti 330 000 elanikuga piirkonnas südameinfarktide esinemist. Kõige rohkem infarkte algas esmaspäeviti. Veel huvitavam oli aga see, kellel esmaspäevane tõus tekkis. Töötavate inimeste suhteline infarktirisk oli esmaspäeval umbes kolmandiku võrra kõrgem ning kõige madalam pühapäeval. Mittetöötavatel inimestel sellist selget nädalapäevade mustrit ei ilmnenud. (Willich jt, 1994)
See aga paneb küsima: äkki ei olegi probleem just esmaspäevas?
Sarnast nähtust on uuritud Jaapanis. Rohkem kui 2400 infarktijuhtumi analüüsimisel ei leitud kogu valimis nädalapäevade vahel olulist erinevust. Töötavate inimeste puhul kerkis aga taas esile esmaspäev. Naistel oli kõrgpunkt seevastu laupäeval. Uuringu autorid pakkusid ühe võimaliku selgitusena välja Jaapani naiste suurema kodutööde koormuse nädalavahetusel. (Kinjo jt, 2003)
Veel põnevamaks muutub pilt siis, kui vaadata riiki, kus töönädal ei alga esmaspäeval. Näiteks Iraanis oli uuringu tegemise ajal puhkepäev reede ja töönädala esimene päev laupäev. Põhja-Iraani kahes haiglas jälgiti kümne aasta jooksul 1174 infarktijuhtu. Kõige rohkem esines neid laupäeval ehk töönädala alguses – 18,1% kõigist juhtudest – ja kõige vähem reedel ehk puhkepäeval, 12,3%. Kui infarktid jaguneksid nädalapäevade vahel täiesti võrdselt, oleks iga päeva osa umbes 14%. (Jalali ja Hajian-Tilaki, 2002)
Kolm riiki ja erinevad nädalad, kuid sarnane küsimus: kas terviserisk on seotud konkreetse nädalapäevaga või hoopis üleminekuga puhkuselt kohustustele?
Meie nädalal on oma emotsionaalne rütm.
Sama põnev muster ilmneb enesetundes. Scott Golder ja Michael Macy analüüsisid üle poole miljardi Twitteri postituse, mille olid kirjutanud 2,4 miljonit inimest 84 riigis.
Nad leidsid, et inimeste positiivne meeleolu oli nädalavahetustel keskmiselt kõrgem kui tööpäevadel. (Golder & Macy, 2011)
Eriti huvitavaks teeb tulemuse see, et „nädalavahetuse efekt“ ei olnud seotud tingimata laupäeva ja pühapäevaga. Araabia Ühendemiraatides, kus uuringu ajal kestis töönädal pühapäevast neljapäevani, olid positiivsemad päevad hoopis reede ja laupäev.
Seega ei paista meie emotsioonid kalendrit lugeda oskavat. Pigem reageerime sellele, millal peame töötama ja millal saame oma aega vabamalt kasutada.
Seda mõtet toetavad ka teised heaolu-uuringud. Nädalavahetustel kogevad inimesed keskmiselt rohkem rõõmu ja naeru ning vähem muret, kurbust ja viha. Huvitaval kombel on nädalavahetuse efekt töötavate inimeste seas tugevam kui mittetöötavate seas.
Üks võimalik selgitus ei peitu mitte nädalapäevas endas, vaid vabaduses. Nädalavahetusel on meil sageli rohkem võimalust ise otsustada, mida teeme, kellega aega veedame ja millises tempos päev kulgeb. Teadlased on leidnud, et nädalavahetuse parem enesetunne on seotud muu hulgas suurema autonoomiatunde ja lähedusega teiste inimestega.
See tähendab, et küsimus „Miks ma tunnen ennast laupäeval paremini?“ võib tegelikult peita hoopis teisi küsimusi: Kas ma sain kauem magada? Kas mul oli vähem kohustusi? Kas olin koos inimestega, kellega tahtsin olla? Kas sain ise otsustada, kuidas oma aega kasutan?
Esmaspäeva teine nägu: uus algus.
Esmaspäeval on aga ka teine, märksa optimistlikum külg. Psühholoogias tuntakse nähtust nimega „uue alguse efekt“ (fresh start effect). Teatud ajahetked mõjuvad meile justkui vaimsete piiripostidena. Uue nädala algus, uus kuu, uus aasta, sünnipäev või uue semestri algus eraldavad meie peas vana perioodi uuest.
„Eelmisel nädalal ei jõudnud ma trenni“ võib esmaspäeva hommikul muutuda mõtteks: „Sel nädalal teen teisiti.“
Dai, Milkman ja Riis näitasid 2014. aastal, et selliste ajaliste verstapostide järel suureneb inimeste eesmärgipärane käitumine. Uue nädala, kuu või aasta alguses otsitakse rohkem infot dieetide kohta, käiakse sagedamini jõusaalis ja võetakse rohkem kohustusi oma eesmärkide saavutamiseks.
Esmaspäev võib seega olla korraga nii tagasipöördumine kohustuste juurde kui ka võimalus uuesti alustada.
See on päris huvitav vastuolu. Sama päev, mis võib ühe inimese jaoks tähendada stressi ja vastumeelsust, võib teisele anda motivatsiooni midagi muuta.
Kas „esmaspäevane mina“ ja „laupäevane mina“ on erinevad?
Siin jõuame jälle keskmiste ja inimese enda juurde. Kui vaadata sadu tuhandeid või miljoneid inimesi korraga, hakkavad nädalapäevade mustrid välja paistma. Aga rahvastiku keskmine ei ütle veel, kuidas sinu nädal kulgeb. Võib-olla on sinu kõige parem päev hoopis kolmapäev. Võib-olla tunned ennast reedel väsinuna, sest terve nädala unevõlg on kogunenud. Võib-olla annab esmaspäev sulle energiat, sest sulle meeldib struktuur ja uus algus. Või on pühapäeva õhtu sinu nädala kõige pingelisem hetk, sest mõtted on juba järgmise päeva kohustuste juures.
Veelgi olulisem on küsida, mis nende päevade taga toimub. Nädalapäev ise ei pruugi olla põhjus, vaid marker. Esmaspäevaga võivad kaasneda varasem ärkamine, töökoormus ja väiksem kontroll oma aja üle. Laupäevaga pikem uni, rohkem liikumist, sõbrad või lihtsalt teadmine, et homme pole äratuskella.
Seetõttu ei ole kõige huvitavam küsimus tegelikult: „Milline nädalapäev teeb inimesed kõige õnnelikumaks?“
Just siin muutuvad ka Mentasticu uuringus kogutud igapäevased enesetundeandmed huvitavaks. Üks esmaspäev võib olla juhus. Aga kui mitu nädalat hakkavad rääkima sarnast lugu, võib juba tekkida muster.
Kas sinu enesetunne muutub nädala jooksul? Kas nädalavahetus taastab sind? Kas pühapäeva õhtul hakkab heaolu langema või annab esmaspäev hoopis uue hoo? Ja kui mingi muster kordub, siis millised une, liikumise, töökoormuse või muud igapäevaelu signaalid sellega koos muutuvad?
Sest võib-olla ei olegi küsimus selles, kas esmaspäev on hea või halb päev. Küsimus on võib-olla hoopis selles, et milline on sinu nädal ja mida see sinu kohta räägib?